Menuka teose “Saad kõik millest loobud” autori järgmine raamat on lugu mehest, kes on valinud armastuse.
Tookord, rohkem kui 40 aastat tagasi, oli see armastus naise vastu. See lühike, kuid tähendusrikas armastuse aeg raputas teda kõvasti ja ta lõpetas teiste rajatud rööbastes astumise.
Nüüd on see armastus iseenda, ümbritseva maailma ja inimese vastu. Armastus, mis ei luba tal vaikida, ei luba olla ükskõikne ja nähtamatu.
Ta ettevõtmised on ootamatud, tavatult julged, hämmeldust ja ühlasi ka aukartust tekitavad. Olgu selleks siis nüüdis-aegses kirikus – tarbijate templis ehk ostukeskuses – peetud jutlus või tänuvisiit armastava ja hooliva heategija rollis esinevate reklaamitootjate juurde.
Ta näeb, kuuleb, mõistab. Tal ei ole illusioone. Pole tormamisest tekkinud pimedust. Tal on ebatavaline teadmine iseendast ja tõelisusest. Ta ei peta ennast, ta ei peta teisi.
Ta teeb seda, mida armastus temas teha tahab. Teeb tormamata, ponnistamata, teesklemata, kartmata. Ta teab, et teda armastatakse.
Tänu sellele vabadusele ongi ta ettevõtmised nii ära-arvamatud ja kadestamisväärsed.
